12.03.2008

Ootamatu kingitus

Juba päris pisikesest peale on mul olnud oma salasoov. Tahtsin saada loomapidalaks ning koguda kokku väga palju erinevaid lemmikloomi. Käisin oma meeleheitlikute soovidele juba emale ja isale pinda, kuid ikka ei suvatsenud nad mulle ühtegi muretseda.

Pidevalt palusin ma vanemaid, et nad mulle lemmiklooma muretseksid, kui siiani polnud nad seda veel teinud. "Palun, palun teid, ostke mulle mõni lemmikloom", küsisin ma pidevalt. Ema ja isa vastasid mulle vaid: "Sa oled liiga väike veel". Lisaks sellele muutusid mu nõudmised aina suuremaks. Hiirest sai ajapikku jänes. Veidikese aja pärast tahtsin juba jänese asemel kassi, seejärel koera ning lõpuks tahtsin meeletult endale hobust saada. Mitte ainult ühte hobust, vaid kujutasin ette, et elan maal ning mul on vähemalt kakskümmend hobust.Võibolla oli mulle eeskujuks minu sugulane, kellel oli kodus väga palju loomi. Alustades hiirte-rottidega ja lõpetades koertega.

Lähenes minu kuues sünnipäev, kuid mul polnud kindlat soovi. Olen alati andnud vanematele vaba valiku kingituse osas. Tavaliselt kingiti mulle kilode viisi mandariine.

Oli sünnipäeva hommik ja ärkasin selle peale, kui ema ja isa mulle sünnipäevalaulu laulsid. See tundus väga õõvastav, kuna mu ema ei pea viisi, kuid minu isa meeletult hea lauluhääl korvas kõik kahjud ja päev hakkas toredalt. Nagu alati, oli suuremaks osaks mu kingitusest mandariinid, kuid selle suure üllatusega venitati kaua. Kui külalised saabusid, kutsuti mind teise tuppa. Seal seisis mu tädi kes pistis oma käe põue ja tõmbas sealt välja... väikse kassipoja...

Ma ei tea miks, kuid pisarad kiskusid vägisi silma, süda peksles kiiresti ning ma jooksin kiiresti oma tuppa ja lukustasin ukse. Kassipoeg? Ma poleks iialgi oodanud sellist kingitust. Kuigi see oli mu südamesoov, ei olnud ma üldse õnnelik. Küllap seepärast, et mul ei olnud varem ühtegi lemmiklooma olnud ning ma ei suutnud leppida sellega, et ka kellegi teise elu on nüüd minu vastutusel.

12.01.2008

Hulgamäärus

Oli päris külm talveilm. Teed olid täiesti lumega kaetud, kuid märksa rohkem oli lund minu maja ees. Ma polnud arvestanud sellega, et öösel niipalju lund maha tuleb ning ärkasin isegi veidi hiljem kui tavaliselt.

Kooli minnes pidin sõnaotseses mõttes ujuma väga paksu lume sees. Buss oli puupüsti täis ja venis nagu tigu ühest linna otsast teise. Aeg oli ammu otsakorral, tunnid alanud, kuid buss polnud karvavõrdki liikunud.

Kuuenda tunni alguseks jõudsin kooli ja oli näha, et päris palju lapsi puudus. Olin isegi veidi õnnelik, et nii hilja koolis jõudsin.

11.28.2008

11.24.2008

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees hakkas kõvasti ja valesti kulunud viit laulma.
2. Väike pirtsakas tüdruk kukkus kapi taga nosima punast ussitanud õuna.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani onu Juhani juurde jooksu.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul lugema prantsuskeelset teksti.
5. Hallitriibuline kassipoeg lasi surmani hirmunult jalga.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis puruksrebitud paberitüki ulmelise kiirusega pintslisse.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasel tunnil uttu.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas rebase eest kähku varvast.
9. Ülbe lammas lõi koos näljase hundiga laulu.
10. Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt teha uue võtte.

11.20.2008

Romaan

Romaan on ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värsivormid on tänapäeval haruldased. Romaanile on iseloomulik mitmeplaaniline tegevustik ning probleemirohkus. Lisaks sellele on romaani tunnusteks keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ning ka pika ajavahemiku kujutamine.


Millal muutus romaan kõige populaarsemaks žanriks?
Valitsevaks žanriks muutus romaan 19. ja 20. sajandil.

Kuidas erinevad omavahel arengu- ja juhtumusromaanid?
Arenguromaanid kujutavad tegelas(t)e elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti, püütakse jõuda põhjuslike seosteni.
Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste (juhtumuste, seikluste) kirjeldustest. Võrreldes arenguromaaniga, liigutakse seal otsekui mööda pealispinda.

Kuidas nimetatakse mitmeköitelisi romaanisarju?
Mitmeköitelisi romaanisarju nimetatakse diloogia, triloogia, tetraloogia ning pentaloogia.

Missuguseid romaani liike (ainestiku järgi) oled lugenud?
Mina olen lugenud seiklus-, kriminaal-, ulmeromaane.




Eduard Vilde (1865-1933) oli Eesti kirjanik, Eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.
"Karikas kihvti"
"Musta mantliga mees"
"Mahtra sõda"

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8d/Eduard_Vilde_1911.jpg/180px-Eduard_Vilde_1911.jpg




Anton Hansen Tammsaare oli Eesti prosaist, näitekirjanik ja esseist. Sündis Järvamaal, õppis H. Treffneri gümnaasiumis, küpsuseksamid Narvas. Elas kaasa 1905. – 07. aasta revolutsioonile, kuigi ei võtnud aktiivselt osa revolutsioonilisest võitlusest. Õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, jäi lõpetamata. Alates 1919 asus elama Tallinna, kus ka suri.
"Tõde ja õigus"
"Kõrboja peremees"
"Põrgupõhja uus Vanapagan"

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8b/A._H._Tamsaare.jpg



Alexandre Dumas oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud ajalooliste seiklusromaanide poolest. Ta on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas.
"Kolm musketäri"
"Krahv Monte-Cristo"
"20 aastat hiljem"

http://www.boysbooks.org/wiki/images/f/fe/Alexandre_Dumas.jpg



Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja.
"Oliver Twist"
"Rasked ajad"
"Kõle maja"

http://www.mallorywrites.com/dickens.jpg

11.03.2008

Ajaleht

Esimene Eesti ajaleht ilmus 1857. aastal 5. juunil ja selleks oli "Pernu Postimees" ning see oli kirjutatud gooti kirjas. Järgmisena katkend sellest ajalehest.

10.24.2008

Sissejuhatus



Tere, olen Kadi. Õpin Gustav Adolfi Gümnaasiumis 8.c klassis. Ma mängin klaverit, laulan.

Sissekanne

Täna katsetame ajaveebi.